Korduma kippuvad küsimused

  • 1. Miks valida tüüpprojekt?

    Tüüpprojekt on nutikas ja praktiline valik neile, kes soovivad kvaliteetset ja läbimõeldud kodulahendust mõistliku hinnaga ning lühema ajakuluga. Võrreldes eriprojektiga on tüüpprojekt oluliselt soodsam, sest lahendus on juba välja töötatud ja korduvalt kasutatud. See tähendab ka märkimisväärset ajavõitu – projekteerimine ja edasised etapid kulgevad kiiremini ning ehitusega saab alustada varem.

    Tüüpprojektide planeeringud põhinevad reaalsel kogemusel ja praktikas toimivatel lahendustel, mistõttu on ruumijaotus loogiline ja igapäevaseks kasutamiseks mugav. Samas ei ole tegemist jäiga lahendusega – tüüpprojekti saab kohandada vastavalt sinu soovidele, muutes näiteks ruumide paigutust, suurusi või lisades vajalikke funktsioone. Lisaks on tüüpprojektiga lihtsam eelarvet planeerida, kuna kulud on etteaimatavamad ja üllatusi on vähem. Ka kooskõlastusprotsess omavalitsustes on sageli sujuvam, sest tegemist on juba läbiproovitud ja selge lahendusega.

  • 2. Mis on Lumi Majad tüüpprojekti eelised võrreldes teiste teenuspakkujatega?

    Erinevalt paljudest konkurentidest, kes kasutavad oma kataloogides odavat ja ajale jalgu jäänud Poola masstoodangut, põhinevad meie projektid lahendustel, mis on spetsiaalselt loodud Eesti kliimat ja kohalikke eelistusi silmas pidades. Meie valikus on kaasaegsed ja läbimõeldud majaprojektid, mis arvestavad nii tänapäevaseid arhitektuuritrende kui ka Eestis levinud ehitustehnilisi lahendusi ning jäävad ajas kestma. Meie eesmärk on tõestada, et soodne hind ei tähenda kompromissi kvaliteedis ega esteetikas.

  • 3. Mida saab projektides muuta?

    Tüüpprojekti on võimalik kohandada vastavalt sinu soovidele ja vajadustele. Muuta saab maja välisviimistlusmaterjalide kombinatsioone ja värvilahendusi, pöörata hoonet peegelpilti, kohandada ruumide planeeringut ehitustehniliste võimaluste piires ning vajadusel muuta siseseinte paksusi. Samuti on võimalik korrigeerida lagede ja vahelagede kõrgusi, avatäidete suurusi ja asukohti ning terrasside ja välistreppide mõõtmeid. Lisaks on võimalik teha ka mitmeid muid muudatusi vastavalt kokkuleppele.

    NB! Muudatuste arv ja ulatus sõltuvad valitud paketist – iga lisamuudatus teostatakse vastavalt kokkulepitud hinnakirjale.

  • 4. Kui palju maksab maja projekt?

    Maja projekti hind sõltub valitud paketist ja konkreetse maja keerukusest. Iga tüüpprojekti juures on hind välja toodud, et saaksid kohe ülevaate paketi maksumusest. Täpsem hind kujuneb vastavalt sinu valikule – kas valid „Projekteeri ise“, „AR eelprojekt“ või „Eelprojekt + ehitusluba“. Eriprojekti puhul sõltub hind täielikult konkreetsest majast ja projekti ulatusest ning selle täpne maksumus lepitakse kokku tellimisel.

  • 5. Kas on võimalik tellida ka eriprojekti?

    Jah, lisaks tüüpprojektidele pakume võimalust tellida täielikult individuaalne eriprojekt. Eriprojekt on loodud täpselt sinu soovide, kinnistu tingimuste ja eluviisi järgi ning võimaldab maksimaalset paindlikkust ruumide, välisilme ja tehniliste lahenduste osas. See on personaalne projekt, mis on mõeldud ainult sulle ja ei ole edaspidi meie kodulehel müüdav. Selle koostamine nõuab rohkem aega ja kooskõlastusi ning hind sõltub konkreetsest majast ja projekti ulatusest. 

  • 6. Kui kaua võtab aega projekti koostamine ja ehitusloa saamine?

    Tüüpprojekti suurim eelis on see, et projekt on juba valmis ning vajab vaid sidumist konkreetse kinnistuga, mistõttu on kogu protsess märksa kiirem kui eriprojekti puhul. Alates maja projekti koostamisest kuni ehitusloa saamiseni kulub keskmiselt 1,5–3 kuud. Täpne ajakulu sõltub suuresti ka sellest, millise kohaliku omavalitsusega on tegu ja kui kiiresti menetlus kulgeb.

    Seaduse järgi väljastab pädev asutus ehitusloa kuni 30 päeva jooksul alates korrektse taotluse esitamisest, kuid praktikas on see pigem erandlik. Reaalselt kujuneb kogu menetluse keskmiseks kestuseks umbes 1,5 kuud, eeldusel et projekt on korrektselt ja nõuetele vastavalt koostatud.

  • 7. Kuidas vältida vigu, mis takistavad ehitusloa saamist?

    Ehitusloa saamise tõrgeteta läbiviimiseks on oluline, et projekt oleks korrektselt ja täielikult koostatud ning vastaks kõigile seaduslikele ja tehnilistele nõuetele. Enne taotluse esitamist tuleks kontrollida kinnistu sihtotstarvet, geodeetilist alusplaani ning veenduda, et kõik vajalikud liitumispunktid – vesi, kanalisatsioon, elekter, gaas jms – oleksid olemas või et nende osas on olemas tehnilised tingimused. Samuti tuleb kõik muudatused ja erilahendused eelnevalt kooskõlastada projekteerija ja vajadusel kohaliku omavalitsusega. Selline ettevalmistus aitab vältida puudusi ja viivitusi ning tagab sujuva ehitusloa menetluse.

  • 8. Mida peaks enne projekteerimist oma krundi kohta teadma?

    Enne projekteerimise alustamist on oluline tutvuda oma krundi põhiandmetega, sest need mõjutavad otseselt nii maja lahendust kui ka ehitusloa saamist. Eelkõige tuleks kontrollida krundi sihtotstarvet ja veenduda, et see võimaldab soovitud hoone ehitamist. Samuti on oluline teada, kas krundile kehtib detailplaneering või projekteerimistingimused ning millised piirangud ja nõuded sealt tulenevad.

    Lisaks tasub selgeks teha tehnovõrkude olemasolu või liitumise võimalused – vesi, kanalisatsioon, elekter, gaas ja muud vajalikud ühendused. Vajalik on ka kehtiv geodeetiline alusplaan ehk geoalus, mis on aluseks projekteerimisele ja kooskõlastustele. Oluline on arvestada ka krundi suuruse, kuju, kõrguslike eripärade ning ilmakaarte ja naaberkinnistutega, et kavandatav maja sobituks krundile võimalikult hästi.

  • 9. Millist infot on vaja KOV-i käest?

    Kohalikult omavalitsuselt (KOV) on enne projekteerimise alustamist oluline küsida infot, mis puudutab kinnistule kehtivaid ehitus- ja planeerimistingimusi. Eelkõige tuleks selgitada, kas kinnistule kehtib detailplaneering või on vajalik taotleda projekteerimistingimused ning millised nõuded neist tulenevad.

  • 10. Mis on projekteerimistingimused?

    Projekteerimistingimused on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatav dokument, mis määrab kindlaks, millistel tingimustel ja milliste piirangute järgi on konkreetsele kinnistule lubatud hoonet projekteerida ja ehitada juhul, kui kinnistule ei kehti detailplaneeringut.

    Projekteerimistingimustes on kirjas näiteks hoone lubatud kasutusotstarve, maksimaalne ehitusalune pind, hoone kõrgus ja korruselisus, ehitusjooned, katuse kuju ja kalle, arhitektuursed nõuded ning muud olulised piirangud. Need tingimused on aluseks projekteerimisele ja ehitusloa taotlemisele ning aitavad tagada, et kavandatav hoone sobitub ümbritsevasse keskkonda ja vastab kehtivatele nõuetele.

  • 11. Mis on detailplaneering?

    Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse kehtestatud planeering, mis määrab kindlaks konkreetse maa-ala ehitusõiguse ja maakasutuse tingimused. See on aluseks ehitustegevusele ning reguleerib, milliseid hooneid ja millistel tingimustel on võimalik krundile rajada.

    Detailplaneeringus on kirjas näiteks krundi sihtotstarve, lubatud hoonete kasutusotstarve, hoonete asukohad krundil, ehitusalune pind, hoonete kõrgus ja korruselisus, ehitusjooned, juurdepääsud, parkimine ning haljastuse põhimõtted. Projekteerimisel ja ehitusloa taotlemisel tuleb detailplaneeringu nõuetest lähtuda, et kavandatav hoone vastaks kehtestatud tingimustele.

     

  • 12. Mida tuleks enne projekti valimist enda jaoks läbi mõelda?

    Enne oma kodu projekteerimise teekonna alustamist tasub mõelda mõnele olulisele küsimusele. Need aitavad arhitektil paremini mõista sinu vajadusi ja loovad tugeva aluse unistuste kodu sünniks. Mõtle näiteks, kui suur on sinu pere ja millised on igapäevased harjumused – see aitab määrata, kui palju ruumi on vaja ning millised funktsioonid on kõige olulisemad. Samuti tasub läbi mõelda, mitu tuba kodus võiks olla: kas vajad eraldi kodukontorit, külalistetuba või laste mängutuba, või hoopis praktilist majapidamisruumi, mis teeb igapäevaelu mugavamaks.

    Oluline on mõelda ka funktsionaalsetele ruumidele, nagu saun, avar köök, mugav garaaž või nutikalt lahendatud panipaigad – iga detail loeb. Lisaks mõtle, mitu korrust võiks sinu kodul olla: kas eelistad kompaktset ühekorruselist lahendust või ruumikamat kahekorruselist kodu, kus on rohkem eraldatud ruume. Lõpuks mõtle ka kodu välisilmele – kas sind kõnetab modernne joonepuhtus, klassikaline ajatus või hoopis täiesti omanäoline lahendus, mis peegeldab sinu isikupära.

  • 13. Kui palju kohtumisi projekti koostamine nõuab?

    Kohtumiste arv sõltub projekti keerukusest ja sinu soovidest. Mõnel juhul, eriti tüüpprojekti puhul, kus lahendused sobivad täielikult, ei pruugi kohtumisi üldse vaja minna – kogu protsess saab sujuvalt toimuda kirjaliku ja digitaalse suhtluse kaudu. Kui aga on soov teha muudatusi või täpsustusi, siis arvestame mõne töökohtumisega, mis saab toimuda nii kontoris kui ka mugavalt videokohtumiste teel, et kõik detailid saaksid kooskõlastatud ja lõpptulemus vastaks täpselt sinu ootustele.

  • 14. Millised paketid on saadaval ja mis on nende vahe?

    Pakume kolme erinevat paketti, et iga klient saaks valida endale sobivaima lahenduse vastavalt oma vajadustele ja protsessi ulatusele. Valikus on „Projekteeri ise“, „AR eelprojekt“ ning „Eelprojekt + ehitusluba“. Pakettide sisu ja omavahelised erinevused on lahti selgitatud eraldi lehel – täpsemalt saad lugeda siit.

  • 15. Kas projekt on autoriõigustega kaitstud?

    Jah, kõik meie majaprojektid on autoriõigustega kaitstud. Projekti kasutamine, kopeerimine, muutmine või edasiandmine kolmandatele isikutele on lubatud ainult vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele. Projekti soetamisel omandad õiguse seda kasutada kokkulepitud ulatuses, kuid autoriõigused jäävad projekti autorile.

  • 16. Kas võin projekti hiljem teise arhitekti juures täiendada?

    Projekti täiendamine või muutmine teise arhitekti poolt on võimalik ainult autoriõiguste omaniku kirjalikul nõusolekul. Kuna projekt on autoriõigustega kaitstud, ei ole selle muutmine ega edasiarendamine ilma vastava loata lubatud. Täpsemad tingimused ja võimalused lepitakse kokku vastavalt konkreetsele projektile ja lepingule.

  • 17. Mis juhtub, kui ehitusfirma muudab projekti omapäi?

    Projektist kõrvalekaldumine ilma projekti autori või tellija kirjaliku kooskõlastuseta ei ole lubatud. Omapoolsed muudatused võivad põhjustada ehitusloa kehtetuks muutumise, probleeme kasutusloa saamisel ning vastutuse nihkumise ehitusfirmale ja tellijale. Lisaks võivad loata tehtud muudatused rikkuda autoriõigusi ja kaasa tuua juriidilisi vaidlusi. Kõik muudatused tuleb alati eelnevalt kooskõlastada projekteerija ja vajadusel ka kohaliku omavalitsusega.

  • 18. Mis on eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt?

    Eelprojekt on projekteerimise varasem etapp, mille eesmärk on anda selge ülevaade hoone arhitektuursest lahendusest. Eelprojektis on paika pandud hoone üldine välisilme, korruste plaanid, ruumide jaotus, peamised mõõdud ning põhilised tehnilised lahendused. Eelprojekt on aluseks ehitusloa taotlemisele ja aitab hinnata nii ehituse maksumust kui ka projekti teostatavust.

    Põhiprojekt on detailsem ja täpsem projekteerimise etapp, kus kõik hoone arhitektuursed ja tehnilised lahendused on juba põhjalikult läbi töötatud. Selles etapis koostatakse täpsed joonised ja seletused, mis on vajalikud ehitushangete korraldamiseks ning ehitustööde planeerimiseks. Põhiprojektist lähtuvad juba ka eriosade lahendused, nagu konstruktsioonid ja tehnosüsteemid.

    Tööprojekt on kõige detailsem projekteerimise etapp, mis on mõeldud otseselt ehitamiseks. Tööprojekt sisaldab täpseid tööjooniseid, sõlmelahendusi ja tehnilisi detaile, mille alusel ehitaja saab hoone korrektselt ja vigadeta valmis ehitada. See etapp aitab vältida arusaamatusi ehitusplatsil ning tagab, et lõpptulemus vastab kavandatud projektile.

  • 19. Mis on geoalus?

    Geoalus ehk geodeetiline alusplaan on täpne mõõdistusjoonis, mis näitab kinnistu tegelikku olukorda looduses. Sellel on kajastatud krundi piirid, kõrgused, olemasolevad hooned, teed, haljastus ning maa-alused ja maapealsed tehnovõrgud.

    Geoalus on projekteerimise aluseks, kuna selle põhjal saab arhitekt ja teised projekteerijad hoone korrektselt krundile paigutada ning arvestada nii kõrguslike eripärade kui ka tehnovõrkude asukohtadega. Ehitusloa taotlemisel peab geoalus olema kehtiv ja kooskõlastatud tehnovõrkude omanike või haldajatega, et vältida hilisemaid probleeme projekteerimisel ja ehitamisel.

  • 20. Mis on energiamärgis?

    Energiamärgis on dokument, mis näitab hoone energiatarbimise tõhusust ja energiaklassi. See annab ülevaate, kui energiasäästlik hoone on ning kui suured on selle eeldatavad energiakulud. Energiamärgise alusel jaotatakse hooned energiaklassidesse, mis ulatuvad tavaliselt A-st (väga energiatõhus) kuni G-ni (väga suur energiakulu).

    Energiamärgis on vajalik uue hoone ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel ning kinnisvara müümisel või üürile andmisel. See aitab võrrelda erinevaid hooneid ning suunab tegema energiatõhusamaid ja keskkonnasäästlikumaid valikuid nii projekteerimisel kui ka ehitamisel.

  • 21. Mis on eriosa?

    Eriosa on ehitusprojekti osa, mis käsitleb hoone konkreetseid tehnilisi lahendusi lisaks arhitektuursele osale. Eriosad koostatakse erialaspetsialistide poolt ning nende eesmärk on tagada, et hoone oleks tehniliselt toimiv, ohutu ja vastaks kehtivatele nõuetele.

    Eriosade hulka kuuluvad näiteks konstruktsioonide projekt, küte, ventilatsioon ja jahutus, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, elekter, nõrkvoolusüsteemid ning vajadusel ka tuleohutuse ja energiatõhususe lahendused. Eriosad on vajalikud nii ehitusloa taotlemisel kui ka hoone korrektseks ja kvaliteetseks ehitamiseks.

  • 22. Millised lisatasud võivad projektiga kaasneda?

    Lisaks maja projekti hinnale võivad sõltuvalt kinnistust, valitud paketist ja projekti eripärast kaasneda ka mitmed lisakulud. Näiteks võivad eraldi tasu alla kuuluda projekti muudatused, mis ei ole valitud paketi hinnas, ning täiendavad kooskõlastused või täpsustused kohaliku omavalitsuse nõudmisel.

    Samuti võivad lisatasuna lisanduda eriosade projektid, energiamärgise koostamine, geodeetiline alusplaan, tehnovõrkude tehniliste tingimuste taotlemine ja liitumisprojektid. Kui kinnistule ei kehti detailplaneering, võib lisanduda ka projekteerimistingimuste taotlemise tasu. Lisaks tuleb arvestada riigilõivude ja kohalike omavalitsuste menetlustasudega. Kõik võimalikud lisatasud selgitatakse kliendile alati enne tööde alustamist.

  • 23. Mis vahe on ehitusloal ja ehitusteatisel?

    Ehitusluba ja ehitusteatis on mõlemad dokumendid, mis annavad õiguse ehitustegevuse alustamiseks, kuid neid kasutatakse erineva mahuga ja erinevat tüüpi ehitustööde puhul.

    Ehitusluba on vajalik suuremate ja keerukamate ehitiste puhul, näiteks uue elamu ehitamisel, hoone olulisel laiendamisel või ümberehitamisel. Ehitusloa saamiseks peab projekt vastama kõigile kehtivatele nõuetele ning projekteerijatel peab olema tõestatud pädevus. Kohalik omavalitsus kontrollib projekti põhjalikult enne loa väljastamist.

    Ehitusteatis on lihtsustatud menetlus, mida kasutatakse väiksema mahuga ehitustööde puhul, näiteks abihoonete, varjualuste või väiksemate ümberehituste korral. Ehitusteatise jaoks ei ole projekteerijatel pädevust tõestada ning teatise võib vajadusel esitada ka kinnistu omanik ise, kui tal on vajalikud teadmised ja oskused. Milline dokument on vajalik, sõltub konkreetse hoone tüübist ja kavandatava ehitustegevuse mahust.

Ei leidnu oma küsimusele vastust?

Võta meiega ühendust ja leiame sulle kiirelt selguse. Vastame esimesel võimalusel ning aitame sind hea meelega edasi.